Kunst õuemurul

Sooja suveilmaga on tore minna õue kunsti tegema. Võib maalida, voolida, kleepida või mida iganes. Õues murul pole muret, et vesi maha loksuks või värv põrandale läheks.

Meie kunstiõhtu sai alguse sellest, et sügisel kingiks saadud patareidega töötav voolimisaparaat (ehk potikeder) oli seisnud terve talve ja kevade kapi otsas. Esiteks tegi see kõva lärmi ja saviga toas plötserdada ka eriti ei tahtnud. Nüüd suvel õuemurul oli seda aga lust teha. Pakist savist valmis vaas ja jänes koos porgandiga ning õun. Jääb üle vaid oodata, kuna savikujud aidatrepil kuivanud on, et siis neile värviga veelgi parem ilme anda.

Lisaks savi voolimisele on meie aparaadil veel üks võimalus, kaasasolevate värvidega saab teha huvitavaid värvipilte. Paber tuleb asetada pöörlevale alusele, masin käima lülitada ja oma soovi järgi tuubist värvi vajutada. Midagi konkreetset just välja ei tule, aga hirmus põnev on pöörlev masin seisma panna ja vaadata, mis paberile ilmus. Nagu väike võlumine.

Tööprotsess ise oli nii huvitav, et ei tulnud pähegi aparaadist ja tööde valmimisest pilti teha. Aga kui tööd valmis tegime õuemurule näituse ning kutsusime vanaema ja vanaisa vaatama. Järgmisel korral tahtis vanaema ise selliseid pilte teha ja uuris, kust savi ka saaks.

Selleks et õues kunsti teha polegi sellist aparaati vaja. Meie plaaniks on proovida õues näpuvärve. Kasutada neid suurel paberil ja värvida hoopis varvaste või jalataldadega. Jällegi töö, mida toas teha ei taha, aga sooja suveilmaga õues väga mõnus.
Ja üldsegi pole tähtis, et välja tuleks midagi imekaunist. Tähtis on tegemise rõõm ja lust. Iga valminud töö on omanäoline ja eriline.
Proovige järele!