Reedel, esimese veerandi viimasel päeval asus 5. klass pikale bussisõidule Kundasse „Väike Lava 2012“ teatrifestivalile. Ootamas oli kaks pikka ja põnevat päeva.
„Väikese Lava“ festival toimus sellel aastal kuuendat korda. Kohale olid oodatud noorema kooliastme näitetrupid üle Eesti. Tavaliselt osaleb festivalil 13-17 näitetruppi, kuid sellel aastal oli kohale tulnud 21 erinevat truppi. Meie esitasime laval etenduse "Vaeslaps ja lumikellukesed".
Kohale jõudes ootas meid ees eraldi klassiruum, kuhu end kenasti majutasime. Kohe pakuti ka maitsvat lõunasööki.
Nüüd võiski festival alata – traditsioonilised tervitused, ühislaul ning žürii tutvustus. Žürii koosseis oli seekord selline: näitleja ja lavastaja Ivo Eensalu, Harrastusteatrite Liidu juhatuse liige ning Kooliteatrite festivalide korraldaja Maret Oomer, Paide Gümnaasiumi õpilane ning Ugala teatri külalisnäitleja Haidi Välimäe, Vanemuise noorsootöö juhataja Mall Türk ning Kunda Gümnaasiumi õpetaja ning draamaringi juhendaja Anne-Liisi Laaneste.
Esimesel päeval oli kavas neliteist etendust, meie etteaste nende hulgas. Ärevus enne esinemist oli suur ja nii jäi enamus esimese päeva näidenditest vaatamata. Ootasime oma etteastet. Õhtul kell viis oligi meie kord end lavale seada. Kõik tuli kenasti välja – tekst oli peas, liikumine paigas, valgus ja heli töötasid. Saime hästi hakkama! Nüüd oli pinge maas ning võis hakata teiste etendusi ning festivali nautima.
Esimesel päeval anti kõikidele ka lisaülesanne. Tuli valmistuda järgmise päeva moeetenduseks. Selleks tuli meisterdada kahele rühma liikmele paberist riided. Meie klassi koostöö ei tahtnud algul kuidagi sujuda. Kes kibeles diskole, kes ei viitsinud mindagi teha, kellel polnud mõtteid ja teiste mõtted ka ei sobinud jne. Õpetaja ultimaatumi peale, et enne keegi diskole ei saa kui riided valmis asuti tegutsema. Kes ei viitsinud meisterdada pidi koristama. Lõpuks olid paberist riided valmis ning nüüd oli kiire minna korrus kõrgemale diskosaali.
Sel ajal kui lapsed tantsu lõid kogunesid kooli raamatukokku juhendajad ning žüriiliikmed, et osa saada koolitus-jututoast. Žürii jagas näpunäiteid, millele edaspidi tähelepanu pöörata, mida teha teisiti, mis oli hästi.
Olulisemad mõtted žüriiliikmetelt:
·
ära räägi laval kunstlikult, ole loomulik,
räägi kõva häälega
·
ära ole vaataja poole seljaga
·
ära kao lavasügavusse
·
ära kiirusta, püsi kauem stseenis
·
jälgi riietust, kas kirjadega T-särgid jne
sobivad, keera särk tagurpidi selga
·
räägi kaaslasele laval, aga ka saali
·
kui sina näed külgkardina vahelt saali,
siis näevad ka saalis olijad sind
·
rõhuta seda, mis on oluline (kui küsid,
siis küsi, kui imestad, siis imesta)
Seejärel võeti arutlusele iga näidend eraldi. Juhendajad
said rääkida, kes oleme ja kust tuleme ning miks selline näidend või üldse
näitlemine. Žüriiliikmed lisasid taas omapoolseid mõtteid ja märkusi.Meie näidendi kirjeldamisel oli žürii napisõnaline. Toodi välja näidendi konkreetne algus ja lõpp. Ivo Eensalu võttis etenduse kokku ühe sõnaga – misantseenid (näitlejate paiknemine (ja liikumine) laval üksikus stseenis). Märkuseks võis lugeda soovitust rõhutada neid sõnu lauses, mis on olulised.
Kui juhendajate koosviibimine kell 23.30 lõppes olin natuke pettunud. Kas oli siis meie etendus nii igav või tavaline, et midagi rohkem ei kommenteeritud.
Mõeldes eelnevatele üldisetele soovitustele lohutasin ennast, et me ju tegimegi just nii, ju siis polnud midagi kommenteerida ja meil läks tegelikult ikka hästi.
Koos juhendajate koosviibimisega lõppes ka disko. Öörahu saabus meie klassi kell 00.15.
Teise päeva hommik algas varakult, kell 6.30. Sest keegi tubli oli oma mobiiltelefoni just selleks kellaajaks äratama pannud. Lauluke laulis meile kordi kümme, telefoniomanik aga magas ise magusat und, äratusest väljategemata.
Üldine äratus toimus kell 8.00 kui kooliraadiost hakkas kõlama reibas ja rõõmus äratuslaul. Hommikused pesemised, koristamised, söömised lõpetatud asusime valmistuma rongkäiguks. Puhusime täis oma õhupallid ning otsisime ülesse rütmipillid.
Traditsiooniline rongkäik viis meid ühiselt marssides läbi varahommikuse Kunda linna. Kui koolimaja juures sadas vihma üsna kõvasti, siis mööda linna kõndides jäi vihmasabin järele. Kõik olid rõõmsad, hõigati hüüdlauseid ning lauldi. Teine festivalipäev oli alanud.
Nüüd oli tarvis usinalt etendusi vaatama hakata, sest eelnevalt andis õpetaja ülesandeks vähemalt kümmet etendust vaadata. Igaüks arvutas kokku, mitu etendust juba eelmisel päeval nähtud, mitu veel vaja vaadata ning tehti kavast omad eelistused ja valikud.
Äkitselt tuli tüdrukutel meisterdamishoog peale ning tänu Rebekka ja Eva-Lotta eestvedamisele valmisid paberist riided ka meiega lõunaajal liitunud Rahvamaja laulustuudio väikestele modellidele.
Festivali viimseks etenduseks oligi Rahvamaja laululaste „Punamütsike“. Pärast etendust tuli kibekiirelt selga sättida paberist riided ning valida endi hulgast ka moeetenduse žüriiliige.
Moeetendusel võis näha väga põnevaid ja erilisi paberist rõivaid. Fantaasial oli lastud lennata ning paljud hakkasid arvama, et milleks üldse vaja kangast riideid.
Pärast moeetendust oligi festivali lõpp lähedal. Veel väike paus selleks, et žürii saaks teha oma lõplikud otsused. Seni sai vaadata truppide tutvustavaid videoklippe. Ärevus saalis kasvas!
Lõpuks avanes eesriie ning laval olid lauad auhindadega. Esmalt said kõik osalenud trupid tänukirja ning kommikoti osalemise eest. Seejärel jagas Mall Türk Vanemuise teatri eripreemiaid. Preemiaid jagus nii näitlejatele kui juhendajatele. Jagati teatripileteid, plaate ja teatritöövihikuid. Seejärel hakkas žürii jagama eripreemiaid rollide eest. Ka neid jagati hulgaliselt. Meie klassist said eripreemiad:
Eva-Lotta - ema rolli eest,
Rebekka - Leeni rolli eest
Marta – Marta rolli eest.
Nüüd jäid lavale veel kuus karumõmmi. Nimelt on Kunda Väikese Lava festivali traditsiooniks, et välja ei valita ühte võitjat näidendit, vaid välja valitakse kuus parimat etendust. Võitjatele antakse festivali maskott-auhind Karu-Karoliine.Välja anti kolm suurt Karu-Karoliinet ja kolm väikest Karu-Karoliinet.
Meie klassil õnnestus sellel korral võita väike Karu-Karoliine tervikliku lahenduse eest. Olime väga rõõmsad ja õnnelikud.
Nüüd ootas meid veel ühine tordisöömine ning pikk kodutee võis alata. Koju tagasi jõudsime õhtul kella üheksa paiku rõõmsa ning sugugi mitte väsinuna.
Minu suur tänu meie klassi tublidele näitlejatele! Saite väga hästi hakkama!
Eriline kiitus Claudile, kes oli laval 39 kraadise palavikuga!
Suur tänu Claudia isale Priidule, kes veel õhtupimeduses kaugele Kundasse sõitis ning haige Claudia koju viis.
Eriline tänu Meelisele, kes aitas meid taas valguse seadmisega. Ei oleks me saanud tervikliku lahenduse preemiat kui meie lõke poleks punaselt põlenud, metsa stseen hämar poleks olnud või tuul vilisenud ja linnud laulnud poleks. Olime üks vähestest truppidest, kes valgusega eriefekte näidendile juurde andis. Meelis aitas ka enamuse meie dekoratsioone oma autoga Kundasse transportida ning valvas laste järele kui juhendajad koosviibimisel olid.
Suur tänu Avole, kes meid kaugele Kundasse ja koju tagasi sõidutas!
Suured tänud abi eest Evale, Kaiele ning Piretile kostüümide ning lavakujunduse eest!
Suured tänud kõikidele lastevanematele laste kostüümide muretsemise eest!
Kaks festivalipäeva olid toredad ja õpetlikud. Lisaks vaadatud etendustele õppisime ka ühiselt tegutsema ning viisakalt käituma.
Jääme ootama uut festivali, et taas tagasi Kundasse minna!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar