kolmapäev, 28. aprill 2010

Reipalt koju


Klõpsa kaardil, siis näed meie matkateed.

Tänane koolipäev lõppes reipalt. Südamenädala raames asusime terve kooliperega matkateele. Igaüks võttis suuna oma kodu poole. Kes kõndis otse, kes ringiga, aga koju jõudsid kõik.

Koos minuga asusid teele väiksemad Annikorus elavad lapsed ning Lembevere küla lapsed.

Meie rühma matkarada läks läbi pika-pika Lembevere küla. Läbi Lembevere küla viib tee, mille pikkuseks on ~5km.

Pärast koolipäeva, mis täna tundus ootusärevuses nii pikk ja veniv oli mõnus matkateele asuda. Kuid väikesed jalad polnud harjunud nii pikka maad kõndima. Tee oli kruusast kivine ja tolmune, põhjatuul puhus kuklasse ja päike kõrvetas. Küll oli külm, küll oli palav, kellel valutasid põlved, kellel tallad jne. Aga vapralt kõnniti edasi. Tugevamad kandsid väetimate kotte, ootasid mahajääjaid ning aitasid tossupaelu siduda. Reipamad jõudsid veel jooksusammegi teha, pajuurbi ning lilli korjata.

Kui kõnitud oli üks tund ja viis minutit, ning läbitud 4,7 km jõudsime Marta vanaema maja juurde. Oli see alles mõnus puhkus. Vanaema oli valmistanud võileibu, vahvleid, kõik said kommi ja morssi. Ühiselt uurisime 19. saj lõpus pärit aita, puhkasime jalgu, kiikusime ja ronisime.

Nüüd pidime maha jätma esimesed kaks matkalist. Marta ja Heleni matk lõppes 4,7 kilomeetriga, sest neid ootas Elvas muusikakool.

Teised jätkasid pärast 15 minutilist puhkust vapralt teekonda. Oma teekonnal nägime palju erinevaid põllutöömasinaid ning uurisime, mida parasjagu põllul tehakse. Samuti nägime mitmeid koduloomi: kanu, koeri, kitsi jne.

Kui kõnnitud 5,5km seisime valiku ees, kas liikuda edasi lühemat teed või pikemat. Oli neid, kes olid valmis kohe koju kõndima, aga ka neid, kes vapralt soovisid teekonda jätkata. Valisime pikema tee, aga kokkuleppega, et kui enam üldse ei jaksa kõndida kutsume auto vastu.

Kui läbitud 6,5km jõudsid koju Inndor ja Maria. Nüüd olid matkama jäänud veel Jan-Kristjan, Moonika ja Kertu 1. klassist ning Robin K ja Anete 2. klassist.

Uurisime, mis kujuga on taevas pilved, arutasime, missugused külad meie teele jäid, kuulasime tuttavat linnulaulu. Toomingavõsas tegi keegi silk-solk. Seda lindu teine klass teab ja tunneb, see on lehmalüpsjalind ehk lehelind. Kõrgel-kõrgel põllu kohal lõõritas põldlõoke. Põõsaste all hüplesid linavästrikud. Kõrge korstna otsas, suures pesas istus väärikalt valgakaae-toonekurg. Kompassi abil määrasime ära ilmred, ning suhu pistetud sõrme abil tuulesuuna.

Aga samm läks üha töntsimaks ja seljakott järjest raskemaks. 7,5 kilomeetrit jäi järele jäänud matkasellidele matka pikuseks. Siis tuli Marta isa ning võttis meid auto peale. Lõpuni oli jäänud veel 2km, kuid selle me läbisime autoga.

Kogu meie matkatee pikkuseks oli 9,5 kilomeetrit. Matka läbimiseks kulus 2 tundi ja 15 minutit. Õpetaja kalorilugeja näitas, et kulutatud oli 653 kilokalorit. Sammulugejat meil kahjuks polnud.

Värskes õhus liikuda on mõnus ja kasulik. Kodus telekat vaadata ja arvutis olla pole tervisele aga sugugi hea. Selleks, et järgmisel korral oleks jalg tugevam ja keha vastupidavam liikuge rohkem õues!


Meie tehtud pilte näed SIIT!




2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tore, et kõik reisisellid alles ja õnnelikult kodus. Värskes õhus ringiliikumine on väga kasulik. Vanasti käisid lapsed kooli koju tihtipeale 5-6km ja keegi el leidnud, et pikk ja väsitav. Koos olla on tegelikult tore ja hea, kui tark õpetaja kaasas, kes kõike teab ja looduses lastelegi õpetab!

Astrid ütles ...

Just seetõttu kutsungi ülesse lapsi rohkem kõndima või kellel loead, siis rattaga sõitma. Paljud lapsed tänapäeval lihtsalt pole harjunud üle 1-2 km kõndima. Ikka saab ju auto või bussiga.