31. oktoobri ööl vastu 1. novembrit tähistatakse maailma mitmes riigis Halloweeni. Alguse sai see püha 2500 aastat tagasi vana keldi pühana. Eestisse jõudis püha 1980. aastate lõpus. Nimetus Halloween tähendab pühakutepäeva. Halloweeni tunnuseks on seest õõnes kõrvits, mille sisse pandi põlema küünal. Ameeriklased lisasid kõrvitsale koleda lõusta taolise näo.
Eestis Halloweeni eriliselt ei tähistata. Kui siis rohkem linnades.

Meie traditsiooni järgi on november hingedeaeg ning 2. novembril

Hingedepäev on surnute mälestamise päev. Meil on levinud tava süüdata hingedepäeval koduakendel ning kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad.

Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd.

Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad.

Hingedeaja sisse jääb ka

Meie kooli mardipäeva tähistamine toimub koos isadega, sest tulemas on ka

Kõiki lapsi koos isade, vanaisade, onude, aga ka emade või vanaemadega oodatakse võimla taga asuvale lõkkeplatsile esmaspäeval 9. novembril kell 17.00. Isad ja lapsed võiksid riietuda mardisandilikult.